"Metamorfoos"

Kes ei teaks Kafkat ja tema kummalist lugu poisist, kes muutus putukaks. See teema on paelunud ning inspireerinud mitmeid  autoreid. Tundub, et ka Mirko Rajast. Köismäe torni hämara ja kitsukese kambri on ta valinud oma värske, Kafka „Metamorfoosil“  põhineva lavastuse, ettekandmiseks.

Kafka ja tema toeste tõlgendamine on äärmiselt keeruline ning individuaalne. Tegemist pole pelgalt lastekirjanikuga, ilmselt oli ka sellepärast reklaamis viidatud, et tegemist on lavastusega täiskasvanutele. Eks ta kohati kalduski, sulg-kergelt reaalsuse piirimail balansseerides, sinna hämarasse äärealasse, kuhu paigutatakse teisejärgulised ja vähem populaarsed lavastused, millest esmapilgul midagi arvata ei oska.

Vaatamata sellele, et lavastus oli Kafka „Metamorfoosi“  interpretatsioon, kattus võtmesündmustik. Küsiti siiski samu küsimusi. Need küsimused olid üsna igavikulised. Nagu Kafkagi küsis Rajas, mis juhtub siis, kui Gregor, pere toitja ja see, kes kõige eest hoolt kannab, äkitselt perega rollid vahetab. Tundus aga, et Rajas lähenes asjale siiski teise rakursi alt, nimelt tundus teda huvitavat just rohkem Gregori ja pere suhe ning reaktsioon.  Ilmnes, et kogu olukord on lihtsalt üks suur harjumus. Kild mis väljendas minu jaoks väga hästi lavastuse kreedot, lühidalt võis kõlada umbes nii:

“ Ma olen alati töötanud ja kõik raha koju toonud ning lauale pannud alguses mind tänati, hiljem kujunes see harjumuseks. Mina ja ka pere oli sellega ära harjunud ja midagi ei paistnud muutuvat.“

See monoloogi jupp, kätkes endas niivõrd hästi kogu seda emotsiooni, mida Gregor tundis. Ängistav oli see tõesti. Isa võlgade tagasi maksmiseks, pidi Gregor töötama. Ta pidi päevast päeva sandikopikate eest kangaid müüma. Ta oli üleväsinud ning temal lasus kogu perekonna ülalpidamise vastutus. Kõige selle kõrvalt tahtis ta ka õde konservatooriumisse panna ning lõpuks endalegi paremat elu lubada. Kogu see pinge põhjustaski olukorra, kus ta muutus, muutus oli kapitaalne. Pere teda esialgu ära ei tundnud ning ise ta oma eluga hakkama poleks saanud. Nüüd oli teiste kord pingutada.

Metamorfoos võis tähendada surve all murdumist nii nagu murduvad tänapäeval paljud lapsed Aasias, sellel põhjusel, et neilt nõutakse liiga palju. Nad tunnevad, et ei suuda kõikidele nõudmistele vastata ning kapselduvad oma tuppa, sealt enam väljumata. „Metamorfoosi“ putukaks muutumisel ning Aasia laste kapseldumisel on siiski üks tibailluke vahe. Aasia lapsevanemad häbenevad neid ning ei taha neid enam tunda, sest nad ei vii oma vanemate unistusi täide.

Näitlejate töö lavastuses oli hea. Ära märkimist väärib Mart Müürisepp. Lavaline liikumine oli tal tõeliselt hea. Putuka mängimine ja üleüldine lavakasutus poleks saanud paremad olla.

Putukas. Lavastuses ning ka algtekstis kannab putukas endas suurt tähendust. Üheltpoolt võib nähtust tõlgendada, kui sisekonflikti inimlikkuse ja loomalikkuse vahel. Gregor, kui inimene pidi pidevalt putukaga võitlema ning teda alla suruma, kusjuures oli putukas temas just see pahupool -- tige, kalk, enesekeskne, emotsioonitu. Küllap on igas inimeses olemas selline putukas, kuna me aga teame, et see on halb, surume seda alla. See käib mängeldes. Kui aga tekkib piirisituatsioon, kus inimene on balansist väljas on putukal lihtne esile tõusta.

Putukas on looduses kõige edukam organism. Kui oletame, et igas inimeses nagu Gregoris on olemas putukas, siis peaks ta täitma enesealalhoiuinstinkti funktsiooni, kui on kriisiolukord või kriitiline seisund tuleb esile putukas ning probleemiga toime tulla (nende oma iseloomuomadustega või kapseldumisega). Gregor oli lihtsalt murdumise äärel, tegelikult arvan, et nii suures mahus putukaks muutumine oligi juba murdumine, antisotsialiseerumine, töövõime kaotamine. Gregoris säilis küll inimene, ta ei muutunud täielikult ent võimutasakaal oli teistpidi pöördunud.

Tegemist oli sisuka etendusega. Köismäe torn lõi kergelt sünge ning rahutu meelelolu ning atmosfääri. Näitlejad tegid oma tööd hästi, põhiosa muidugi Mart Müürisepp, teised olid tähtsusetute osakaaludega. Dekoratsioonideks olid peamiselt raamatud. Küsimused, mida küsiti siiski vastust ei saanud. Vaatama minna julgen kindlasti veel ning julgen ka soovitada.